Austraalia

Järjekordsed tervitused siit kaugelt maalt!Meie vist nüüd teame,kas teie teate? :)Kes või mis juhib Austraaliat.See selleks,räägime nüüd farmi elust.Tõuseme iga hommik kell 07:30 ja õues on maru külm.Esimese asjana lähme vaatame kas kanad on meile mune munenud, sest viimased 7 päeva on nad streikinud, muna me pole saanud.Järgmise asjana teeme loomadele toidu (food mixer,pildil on ka näha),sellega läheb umbes 2-3 tundi.Ja seda me teeme 2 korda päevas.Päeval teeme siis nipet näpet, nagu veisete rasedustestide tegemine (noo põhimõtteliselt on see nii, et võtad suure kummikinda, mis ulatub kaenlaauguni, selle lükkad sinna sooja kohta,ühesõnaga tuleb seal midagi näppida, meie ka ei teadnud täpselt mis seal tegema peab, nii andsime juhtimise targematele edasi).Õhtul toidame 10 koera ja 2 kutsikat, 8 kana.Kella 6 st läheb kottpimedaks, siis teeme süüa, vaatame natuke telekat ja siis magama.Mingi päev käisime neile küttepuid tegemas, mismis oli omamoodi pereüritus.Meie läksime järgmine päev tagasi, riisusime prahi ja oksad kokku ja panime need põlema.Tervitame teid kõiki!Veab et teil seal ilmaga!!!Aga varsti varsti meil siin kuum kuum kuum ja siis teil külm:D

Oleme siin farmis ennast ilusasti ja mõnusasti sisse elanud. Ilm on suhteliselt külm, sest neil on ikkagi talv, mis kestab veel 2 kuud. Kui ennem ei teadnud farmi tööst mitte midagi, nüüd teame nii mõndagi, näiteks oleme siin farmis mitme traktoriga sõitnud, valmistanud loomasööta, tegelenud veistega ja puhastanud nende söögikohti, mis ei ole mitte lühikesed, oleme puhastanud nende mitmed Toyota Land Cruiserid nii seest kui väljast. Perekond on hästi sõbralik, aitavad meid igati kui vaja. Emadele, isadele ja perekondadele infoks, külmkapp on meil alati toitu täis, puhtad linad, tööriided, soe vesi, TV, ühesõnaga kõik on olemas, muretsema ei pea :) Järgmise korrani :)
Lõpetuseks ka õnnesoovid sünnipäevaks emale Jelenale! Kallistame! :)

Farm + Pildid

Nagu teate, alustasime sõitu 6.Juulil kell 13:00 Shelli bensiini jaamast. Sihtkohta jõudsime järmisel päeval kell 04:00 hommikul, tähendab seda, et sõitsime ilma peatusteta. Oli suhteliselt raske ja väsitav sõit kuna teed olid käänulised, tõusvad ja langevad. Oli ka kohalikke kruusteid n.ö. punase liivaga. Tee ääres me muud ei näinud kui känguruid hoiatavaid märke, ja seda mitte kilomeeter, vaid 120 km ja enamgi veel. Kohtasime oma teekonnal palju surnuid känguruid, oleks tahtnud pilti teha, te oleks kindlasti tahtnud näha, no ikka känguru ju :) Nägime ka teepeenral ühte kängurut hüppamas, aga seegi jooksis kiiresti metsa :) Jõudsime nüüd sihtkohta, kuna jõudsime liiga vara, siis otsustasime autos tukastuda nende farmi peaväravate ees. Mõtlesime, et pole eriti viisakas kell 04:00 hommikul nende ukse taha kobistama minna. Ootasime kuni päike hakkab tõusma ja näe, paari tunni pärast hakkaski tõusma. Vaade, mis meile avanes nende farmi peaväravate ees, oli muidugi tühjus. Suur maalapp, paar puud ja sirge pikk tee. Alustasime mööda seda pikka teed nende farmi poole. Sõitsime sõitsime, lõpuks nägime väikest valget maja, mille korsten tossas. Lähemale sõites selgus, et maja on tohutult suur. Lisaks veel veel mingi 10 koera, 600 lehma, 5 bulli ja kass, ja tõesti sitaks palju farmitehnikat, poleks elu sees uskunud, et ühel farmeril võib nii palju tehnikat olla: alustades kombainidest, lõpetades sõiduautodega. Oot oot kuhu ma jäingi oma jutuga... :) Ah jaa, see maja, jõudsime maja juurde, vaatasime, et maja on pime, kell oli mingi 7 hommikul, mõtlesime siiski et kobistama ei lähe. Nii kui auto välja suretasime tuli välja üks noor mees, kes oli suhteliselt rõõmus, et me lõpuks ikkagi kohale jõudsime. Kutsus meid viisakalt maja sisse ja pakkus meile kuuma kohvi. Siis mõni aeg vestlesime temaga kuni ärkas tema naine ja 9-kuune laps. Jaa, kodu oli neil väga väga ilus nii seest kui väljast :) Naine kamandas kohe oma mehe meile hommikusööki tegema, milleks siis oli röstitud saiad, praemunad, 2 grillvorsti ja peekon. Kõhud täis läksime välja, kus ta näitas meile maja kus meie ööbima hakkame elama, kus on 3 tuba, dušš, ütleme nii, et kõik eluks vajalik olemas. Ka söök on nende poolt. Hiljem tuli tema isa, kes tutvustas põhjalikult seda suurt farmi. Ütles, et võime jääda nii kauaks kui tahame, seda me tõenäoliselt ka teeme. Ja farmist veel, et neid loomi müüakse põhimõtteliselt lihaks, ja selle eest nad ka elavad. Halb uudis on see, et oleme ikkagi suures pommiaugus, kus me võime oma Nokia 3G telefonid prügikasti visata, kuna meil ei ole levi, ja pole ka selle farmi omanikul. Selle peale ta ütleb "no worries" :) Hea uudis on see, et saame mingil määral nende internetti kasutada, aga ei saa neid kuritarvitada, sest neil on ka oma elu. Ühesõnaga, üritame teile võimalikult kiiresti infot blogisse kirjutada oma tegemistest ja toimetamistest. Kõikidele emadele infoks, võtame teiega ise ühendust esimesel võimalusel kui saame. Ärge muretsege, et siia me jääme pikemaks ajaks. Kui liigume, siis anname teile kindlasti teada. Paar pilti siis meist, nagu te soovisite, paar pilti ka sõidust, elamisest ja farmist. (Need paneme ülesse homme, kuna internet on nii aeglane ja kell on ka palju) Ja kindlasti kirjutage meile ka blogis vastu, kuidas teil läheb ja mis uudist.

Liigume edasi

Meil on hea meel teavitada teid, et lähme looma farmi kuna tomatide korjamine ei pakkunud eriti huvi :) Kuna teate, et me oleme pea igapäevaselt olnud Shelli tasuta Wifi võrgus, oleme ka samaaegselt otsinud teisi tööpakkumisi. Leidsime ühe kodulehe, mis Heli saatis meile. Kui sa tahad nendele tööpakkumistele kandideerida, pead registreeruma, mis maksab 70 dollarit. Otsustasime, et me seda raha ei maksa ja me hoopis helistasime. Vastu võttis naine nimega Chloe ja oli väga õnnelik et me helistasime talle ja et meil on soov sinna farmi tööle minna. Palus et me saadaks talle oma CV-d. Saatsime CV-d ära kuid jah olime suhteliselt kindlad, et sinna tööle ei saa kuna me ei maksnud registreerimistasu. Õhtul tulime tagasi Shelli, vaatasime meilboksi ja üllatus oli suur kui nägime tema poolt kirjutatud meili. Selgus, et ta oli vabatahtlikuna Eestis tööl, tema arust on eesti inimesed väga toredad, igati töökad ja abivalmid ja ütles, et aitab meid ilma registreerimistasuta ja saatis kahe farmi tööpakkumised. Helistasime esimesele, tema ütles kohe meile, tore et helistasite, kuid kahjuks on meil kohad juba täidetud. Siis mõtlesime, et see teine ütleb ka samamoodi ja korjame oma tomateid edasi. Üllatus oli väga suur kui helistasime talle, ta tahtis kohe meie CV-d näha, saatsime talle samaaegselt kui ta rääkis, vaatas meie CV-d üle, küsis kohe kas Sander käib jõusaalis (ütles tema kohta "fit boy"). Jutu kaudu me meeldisime talle väga ja ütles, kui teile sobib, võite jääda nii kauaks kui tahate. Pakkus meile majutust "all included, fully served" ja seda täiesti tasuta, mis on backpackerite jaoks vapustav uudis :) Farm pidi väga suur olema, tegeleb põhiliselt loomadega ja põhimõtteliselt, kui me oleme seal 3 kuud, võime taodelda teise aasta viisa, mida me tõenäoliselt ka teeme. Mis siis ikka, alustame oma teekonda (vaadake kaarti) siit Shelli bensiinijaamast, kilomeetreid on kokku sinna 1200 ja sõiduaega näitab 13 tundi. Üritame ühe jutiga ära sõita. Kirjutame teile koheselt kui jõuame kohale, teeme ka kindlasti paar pilti meist nagu te soovisite :)

PS! Kallis emme, miks helistad meile kell 03:00 öösel? Kas teadsid et meil on ajavahe 7 tundi, kui tahad siis võid täna meile helistada 24/7 :)

Järgmise korrani ;)

Olge tublid nagu meie oleme :D

Oleme siis seda teekonda teinud, Brisbane - Bundaberg, kes juhuslikult ei tea kus me asume, võib ka kaardi pealt vaadata :)

Eile sadas meil terve päev vihma, tuul oli suhteliselt tugev, öösel kui magama läksime tuul tugevnes veelgi. Torm on siin kuidagi teistsugune - mingi aeg kogub tuult, siis puhub täie jõuga, siis 5 minutit on vaikne, kogub uuesti ja puhub jälle ja nii iga 5 minuti tagant ja tunni aja pärast torm möödas.
Tööst siis nii palju, et panime ennast töö ootelisti, esmaspäeval peaks mingit vastust saama, kas me saame tööd. Tööd on seal samas olemas, aga nädalas on 2-3 tööpäeva. Meie aga eelistaks normaalselt tööl käia vähemalt 5 päeva nädalas, mitte niisama passida.

Ja n.ö. nende tuvid on sama suured kui toonekured. Kõnnivad vabalt tänaval ringi ja on sama ülbed kui meie tuvid. Üks pilt ka sellest "tuvist" :)

Ja järgmiselt pildilt näete kus me siin tasuta internetis passime Shelli tanklas :)

Jõudsime Bundabergi

Kallis ema Merike, soovime sulle veelkord palju õnne sünnipäevaks! :) Kalli-kalli ka :P
Alustasime siis oma teekonda Brisbanest Bundabergi poole. Jõudsime ka kohale aga auto on suurem kui 7 seeria BMW ja sellega on suhteliselt raske manööverdada. Lisaks veel see kuradima vasakpoolne liiklus, mitte sittagi ei saa aru... kas kehtib parema käe reegel või vasaku käe reegel, ehk keegi oskab aidata? :) Ja kliima on jällegi teistsugune - selline palav ja niiske, kuigi sõitsime ainult 355 km. Mida ülespoole sõidame, seda hullemaks kliima läheb. Hetkel istume Shelli bensiinijaamas ja kasutame tasuta Wifi võimalust nagu bomsikud :D Paar pilti siis sellest linnast kus praegu oleme, meie autost ja kängurust.