Rääkides uuesti autodest, alguses tahtsime osta siit vanadekodust Mitsubishi Magnat. Omanik pakuski, et müüks meile 300 dollariga selle auto. Vaatasime auto üle ega midagi ilusat seal ei olnud, aga oleks saanud punktist A punkti B ja edasigi veel. Siis karjus kõrval naaber "yo yo yo!", mul on palju parem auto müüa ja paremas korras. Otsustasime ka selle üle vaadata kuid see maksis 1000 dollarit, mis oli meie jaoks natuke kallis. Eelnevalt sai Mitsubishi omanikuga kokku lepitud, et ostame 80% tõenäosusega selle auto ära, et põhimõtteliselt see peaks olema nagu broneering. Otsustasin siis minna teise autoomanikuga ümber kvartali proovisõitu tegema. Jõudes tagasi jõudsime otsusele, et see auto on ikkagi liiga kallis ja otsustasime Mitsubishi kasuks. Kuid eelmine omanik jõudis juba selle ajaga ära otsustada, et müüb selle auto 200 dollariga kellegi teisele. Ühesõnaga, siin broneering ei tähenda midagi. Hakkasime siis autosi internetist otsima ja leidsime Ford Fairmonti 5.0 l autokuulutuse. Helistasime üle, küsisime mis korras auto on ja särki värki, ütles "vsjo tip-top, tulge kohale ja ostke ära". Ütlesime, et tuleme hommikul sinna ja võtame auto ära. Kõik oli ilus ja tore ja kõik me viiekesi mõtlesime, et nüüd auto olemas ja saame lõpuks sõita põhja poole tööd otsima. Hommikul helistasime, et aadressi täpsustada ja kohale minna. Võtsimegi viiekesi jalgsi teekonna ette kuna bussisõit on kallis - üks ots 4 dollarit. Kõndisime 10 km, kõik olid rõõmsad. Jõudsime juba õigele tänavale ja lootsime autot näha, et tagasi koju sellega sõita. Vaatasime siis hoovi peale ja siis sisse aga oma nunnut ei näinud. Siis tuli meile vastu väike kuri buldog ja pärast ka omanik. Ütlesime talle, et tulime oma autole järgi, mille peale ta ütles "sorry guys, müüsin auto maha". Rõõmsad me enam ei olnud, sest pidime veel 10 km tagasi kõndima. Jõudsimegi koju, otsustasime, et jääme ööks veel siia ja ostame siiski selle 1000 dollarise Holdeni ära. Omanik oli nõus ja ütles, et teeme hommikul või lõunaaeg ära. Ja nii me nüüd ootamegi hommikut, et saada oma uus auto ja asuda teekonnale Bundabergi tomateid korjama :) Seal peaks olema meil vähemasti nädalaks ajaks tööd.
Täna nägime 5-sentimeetri suurust tarakani ja ütlesime omanikule, et siin on suur prussakas, kas ehk võtate midagi ette? Mille peale omanik vastas "No worries, see on täitsa normaalne".
Rääkides pensionitest, siis nemad saavad siin kuus 884 euro kuus. Rääkisime palju meie pensionärid kuus teenivad, mis oli nende jaoks uskumatu, et kuidas on võimalik selle raha eest ära elada. Üritame teile kirjutada võimalikult kiiresti meie uutest seiklustest. Varuge kannatust :) Paar pilti ka sellest autost, mida tahtsime täna osta.
No comments:
Post a Comment
Note: Only a member of this blog may post a comment.