Vaadatavus ja võtmed autos

Täna me just vaatasime huvi pärast palju meid selle aja jooksul on vaadatud kui me oleme olnud Austraalias. Lisasime ka pildi. Aga tundub, et kõige pingsamad nupule vajutajad on Eestist :D Mis siis veel, meil on siin viimased 2 nädalat sadanud vihma, ookean on muutumas samasuguseks sitaseks nagu meie Balti meri. Ja rääkides teile veel vihmast, kui siin sajab vihma, see tähendab, et 24 tundi jutti ja seda iga päev kuni tänaseni. Nii et olge õnnelikud seal Eestis, saate oma miinuskraade nautida :P Eelmine neljapäev oli meil vaba, reedel olime tööl ja nüüd selle nädala esmaspäev on ka vaba, loodame teisipäevast tööle asuda. Sest nagu me saime aru, et igal pool Austraalias sajab ja keegi ei korja avocadosi. Ja tõenäoliselt, kui siin kunagi päike välja tuleb, siis läheb hullumajaks, siis ei taha jälle tükka aega avocadosi näha. Neljapäeval käisime jälle Coffs Harbouris, käisime shoppamas järjekordselt. Ostsime endale õnge, tehisusse, paar lanti, eks kui ilmad ilusamaks lähevad lähen ka proovin kala püüda. Siis peaks meil olema igapäevaselt kala laua peal :) Ja siis kui neljapäeval shoppamas käisime, juhtus ka väike õnnetus. Teate küll neid hommikuid, kui olete vara tõusnud ja ei ole kohvi joonud ja pole isegi lõhna tundnud ja peate kohe rooli taha istuma ja pikka sõidu ette võtma. Ühesõnaga, milleni ma tahtsin jõuda, jõudsime supermarketi parklasse, Aleksandra läks ees juba poodi, mina jäin auto juurde kontrollimaks et kõik uksed saaks kinni ja nii see juhtuski, lõin ukse kinni ja võtmed sees. Tore oli muidugi läbi klaasi neid vaadata, sest need olid meie ainukesed võtmed. Läksin siis uudistest Aleksandrale teatama ja tema oli üllatunud pilguga (umbes meie ainuke kodu ja võtmed sees, tore küll). Läksime siis poodi sisse, teadsime juba eelnevalt, et seal on üks võtmevalmistamiskoht. Uurisime nende käest, ega nemad ei tea mõnda firmat, kes avaks meie ukse, et võtmed saaks kätte. Nemad ütlesid, et üks firma on ja see pidi maksma umbes 150 dollarit. Aga me ei otsustanud selle kasuks ja otsustasime hoopis supermarketist traati ostma minna. Noh kes ei oleks neid ameerika filme näinud, et traat sisse ja uks lahti :) Nii siis mina, Sander, proovisin paar minutit aga ei saanud, andsin traadi Aleksandrale, proovis ja ühe sekundiga oli uks lahti. Tekkib küsimus, äkki ta oli eelmises elus autovaras :D Nii me säästsime 150 dollarit. Me ootame päikese ära ja siis kirjutame teile. Perekondade rahustuseks, tegime ühe varuvõtme ja Aleksandra kannab seda kogu aeg kaasas. Järgmise korrani!