Farm + Pildid

Nagu teate, alustasime sõitu 6.Juulil kell 13:00 Shelli bensiini jaamast. Sihtkohta jõudsime järmisel päeval kell 04:00 hommikul, tähendab seda, et sõitsime ilma peatusteta. Oli suhteliselt raske ja väsitav sõit kuna teed olid käänulised, tõusvad ja langevad. Oli ka kohalikke kruusteid n.ö. punase liivaga. Tee ääres me muud ei näinud kui känguruid hoiatavaid märke, ja seda mitte kilomeeter, vaid 120 km ja enamgi veel. Kohtasime oma teekonnal palju surnuid känguruid, oleks tahtnud pilti teha, te oleks kindlasti tahtnud näha, no ikka känguru ju :) Nägime ka teepeenral ühte kängurut hüppamas, aga seegi jooksis kiiresti metsa :) Jõudsime nüüd sihtkohta, kuna jõudsime liiga vara, siis otsustasime autos tukastuda nende farmi peaväravate ees. Mõtlesime, et pole eriti viisakas kell 04:00 hommikul nende ukse taha kobistama minna. Ootasime kuni päike hakkab tõusma ja näe, paari tunni pärast hakkaski tõusma. Vaade, mis meile avanes nende farmi peaväravate ees, oli muidugi tühjus. Suur maalapp, paar puud ja sirge pikk tee. Alustasime mööda seda pikka teed nende farmi poole. Sõitsime sõitsime, lõpuks nägime väikest valget maja, mille korsten tossas. Lähemale sõites selgus, et maja on tohutult suur. Lisaks veel veel mingi 10 koera, 600 lehma, 5 bulli ja kass, ja tõesti sitaks palju farmitehnikat, poleks elu sees uskunud, et ühel farmeril võib nii palju tehnikat olla: alustades kombainidest, lõpetades sõiduautodega. Oot oot kuhu ma jäingi oma jutuga... :) Ah jaa, see maja, jõudsime maja juurde, vaatasime, et maja on pime, kell oli mingi 7 hommikul, mõtlesime siiski et kobistama ei lähe. Nii kui auto välja suretasime tuli välja üks noor mees, kes oli suhteliselt rõõmus, et me lõpuks ikkagi kohale jõudsime. Kutsus meid viisakalt maja sisse ja pakkus meile kuuma kohvi. Siis mõni aeg vestlesime temaga kuni ärkas tema naine ja 9-kuune laps. Jaa, kodu oli neil väga väga ilus nii seest kui väljast :) Naine kamandas kohe oma mehe meile hommikusööki tegema, milleks siis oli röstitud saiad, praemunad, 2 grillvorsti ja peekon. Kõhud täis läksime välja, kus ta näitas meile maja kus meie ööbima hakkame elama, kus on 3 tuba, dušš, ütleme nii, et kõik eluks vajalik olemas. Ka söök on nende poolt. Hiljem tuli tema isa, kes tutvustas põhjalikult seda suurt farmi. Ütles, et võime jääda nii kauaks kui tahame, seda me tõenäoliselt ka teeme. Ja farmist veel, et neid loomi müüakse põhimõtteliselt lihaks, ja selle eest nad ka elavad. Halb uudis on see, et oleme ikkagi suures pommiaugus, kus me võime oma Nokia 3G telefonid prügikasti visata, kuna meil ei ole levi, ja pole ka selle farmi omanikul. Selle peale ta ütleb "no worries" :) Hea uudis on see, et saame mingil määral nende internetti kasutada, aga ei saa neid kuritarvitada, sest neil on ka oma elu. Ühesõnaga, üritame teile võimalikult kiiresti infot blogisse kirjutada oma tegemistest ja toimetamistest. Kõikidele emadele infoks, võtame teiega ise ühendust esimesel võimalusel kui saame. Ärge muretsege, et siia me jääme pikemaks ajaks. Kui liigume, siis anname teile kindlasti teada. Paar pilti siis meist, nagu te soovisite, paar pilti ka sõidust, elamisest ja farmist. (Need paneme ülesse homme, kuna internet on nii aeglane ja kell on ka palju) Ja kindlasti kirjutage meile ka blogis vastu, kuidas teil läheb ja mis uudist.